Näitus „RAAMATUTE RAAMAT“
Raamatute raamat on Piibel. See on unikaalne raamat, mis on maailma ajalugu, kultuuri ja ühiskonda mõjutanud rohkem kui ükskõik milline teine raamat.
Läbi aegade on piiblilood seletamatutest imedest ja hämmastavatest kangelastegudest erutanud kunstnike fantaasiat ning andnud inspiratsiooni paljudeks suurepärasteks ja kuulsateks maalideks. Seetõttu on Lääne kultuuriloos kristlikul kunstil oluline koht.
Piibel vajab erinevatel ajastutel erinevat keelelist tõlgendamist ning ka eestikeelse Piiblit tõlget uuendatakse aja möödudes. Samamoodi vajab uuendamist meie ettekujutus Piibli visuaalsest keelest.
Eestis on väga vähe kaasaegset kunsti, mis mõtestaks lahti Piiblis toodud kirjakohti või väärtuseid. Ometi on igal põlvkonnal oma nägemus ja omad arusaamad sellest, millist usku me vajame või kuidas võivad Piiblis kirjeldatud sajanditevanused lood aidata meid tänasel päeval. Kunstil on võime rääkida tunnete keeles ja puudutada tasandeid, milleni ainult sõna või loogikaga ei jõua. Kunsti keel on oluline. Me vajame kaasaja kunstnike poolt loodud teoseid, mis visualiseeriksid Piibli lugusid või tooks esile kristlikke väärtuseid.
Antud näitusele on kokku kogutud eesti kunstnike teoseid, mis on inspireeritud Piiblist. Igal kunstnikul on palutud lisada teose juurde kirjakoht, millega töö on seotud või kirjeldada laiemalt, milline on maali seos Piibli ja kristlike väärtustega.
Näituse korraldajad loodavad, et Piiblile pühendatud teoste kogu ühelt poolt inspireerib kunstnikke looma täiesti uusi kunstiteoseid ja looma uusi teoseid Piibli ainetel. Teiselt poolt loodame, et need teosed leiavad kasutust erinevate koguduste poolt ja neid hakatakse kasutama nii pühapäevakooli tundides, jutluste illustreerimiseks või muul moel.
Viimane tilk
Erki Kasemets | Segatehnika (akrüül, õli) lõuendil | 1. Moosese 6 – 9 (Noa ja veeuputus)
Oma töös lähtun kõige algusest – Noa ja veeuputuse loost. Tekkimise ja kadumise teema, aja tajumise võimalus ja võimatus, on kõigi küsimuste alus. Kadumine võib toimuda vaid hetkega, kui langeb viimane piisk kannatuste ja kannatamatuse ookeani. See võib toimuda igal hetkel ja just praegu. Seetõttu on pilt ja selle teema igavesti aktuaalne.
Kibuvitsapõõsas põles tules
Marge Viirg | Giclèe print paberil | 2. Moosese 3:2
Valisin oma töö loomiseks piiblist koha, kus jumal kutsub Moosese.
„Seal ilmutas ennast temale Jehova ingel tuleleegis keset kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas ja ennäe kibuvitsapõõsas põles tules, aga kibuvitsapõõsas ei põlenud ära!“ (2 Ms 3: 2)
Mind inspireerisid ennustused, kõnetused, vihjed, mis ümbritsevad meid kõikjal. Tihti kõnetatakse meid väikestes asjades. Kahjuks tänapäevases kiires elutempos kaovad need mürasse ning jäävad tähelepanuta. Kui me vaid inimestena märkaksime neid sosinaid, müksamisi ning sügaval südames end märku andvaid mõtteid ja tundeid!
Eluolukorrad võivad tihti paadutada südame, aga me ei pea sellele alluma, kui kuuleme ja näeme kutset. Vahel tundub, et me inimestena ei märka Jumala kõnetust isegi siis, kui meie teele on asetatud “põlev kibuvitsapõõsas“.
Mooses oli lihast ja luust inimene, lihtne ja meie sarnane. Pühakirja järgi olid tal oma nõrkused ning ta vajas ka teiste abi. Samas oli ta Jumala andunud teenija, kelle missiooni on võimatu üle hinnata.
Soovin oma kunstitööga öelda, et ka väikestes mustrites, kujundites, lehtedes ja vihjetes võib leida Jumala kutseid ja juhatusi ning ülesandeid täitmiseks. Jumal toetas Moosest kõiges, juhtides teda üleloomuliku väega! Sellepärast võime uskuda, et ta on meie saatja Jeesuse Kristusega.
Nüüd, uue lepingu ajal, on meie saatjaks ja taevaseks nõuandjaks Püha Vaim.
Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal
Ain Vares | Giclée trükk lõuendil | Psalm 119:105
Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. Ja valgus paistab pimeduses ja pimedus ei ole seda omaks võtnud. Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. (Jh 1:1-3,5,9)
Põllulilled
Liive Koppel | Õli lõuendil | Matteuse 6:28-29
Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad; nad ei tee tööd ega ketra. Ometi ma ütlen teile, et Saalomongi kõiges oma hiilguses pole olnud nõnda ehitud kui üks nendest! (Mt 6:28-29)
Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; Sa teed selle väga rikkaks…Vihmapiiskadega Sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu! (Ps 65: 10-11)
Vaata, külvaja läks välja külvama
Krista Sokolova | Akvarell paberil | Matteuse 13:3
Jeesuse elu ja õpetus käivad kokku. Aga kõige üle on rist, kus Jeesus suri – see on justkui Kolgata mäe otsas olev uks. Jeesus ise on tee – Jeesus ütleb temale: “Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu! (Jh. 14:6).
Selle tee sillutis koosneb tema õpetusest: ja tema rääkis neile palju asju tähendamissõnadega. Ta ütles: “Vaata, külvaja läks välja külvama“. (Mt.13:3).
Selles tähendamissõnas räägitakse neljast erinevast inimtüübist ja inimesed ei ole muutunud. Mulle meeldib, et see, kas ma olen selles loos mainitud ja välja toodud inimtüüp “hea muld”, sõltub väga suures osas minust enesest. Kas ma lasen Jumalal teha enese sees seda tööd, mida on vaja teha, et taevariiki jõuda ja vilja kanda nii siin maa peal kui ka igavikus. See on igaühe jaoks määrava tähtsusega küsimus, Jeesus ütles: Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. (Mt. 7:21)
Vahel tundub Jumala Sõna karm, kuid see ongi karm. See, et Jumala Vaimu poolt inspireeritud sõnum sellisena tundub, näitab minu arvates, et inimene ei ole kaotanud oma tundlikkust ja on vormitav, sest siis ta peab Jumala poole sirutuma ja ennast tema tahte alla laskma painutada. Jumal on armuline ja ei lükka kedagi ära, kes seda teeb.
Viis leiba ja kaks kala
Liive Koppel | Akrüül lõuendil | Matteuse 14:16-19
Aga Jeesus ütles neile: „Neil ei ole tarvis ära minna. Andke teie neile süüa!”
Nemad aga ütlesid talle: „Meil ei ole siin rohkem kui vaid viis leiba ja kaks kala.”
Aga tema ütles: „Tooge need mulle siia!”
Ja Jeesus käskis rahvahulkadel istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale.
Lapsed ootavad Jeesust
Krista Sokolova | Akrüül, lõuend papil | Johannese 3:18, 4:10
Lapsed on Jeesuse lemmikud. Nii ea poolest lapsed kui ka siirad Jumala otsijad – Jumala lapsed. Parim viis Jeesust oodata on tões ja vaimus, lugeda ja uurida Jumala Sõna, ammutada elavat vett, nagu ütleb oma toime kohta Piibel: Jeesus vastas ning ütles talle: “Kui sa teaksid Jumala andi ja kes see on, kes sinule ütleb: anna mulle juua! siis sa paluksid teda ja ta annaks sinule elavat vett!” (Joh. 4:10)
Kas see on rõõmus ootus? Tõelised lapsed sirutuvad juba praegu elava Issanda poole ja need, kes teda ei oota, jäävad igaveseks ajaks hävingusse, sest et nad temasse ei usu ega teda ei oota: Kes temasse usub, selle üle ei mõisteta kohut, ja kes ei usu, selle üle on kohus juba mõistetud, sest ta ei ole uskunud Jumala ainusündinud Poja nimesse. (Jh. 3:18)
Jaakobi allikas
Heli Tuksam | Õli lõuendil | Johannese 4: 5-7; 13-14
Ta tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile. Seal oli Jaakobi allikas. Teekäimisest väsinuna istus Jeesus nüüd allika äärde. Oli keskpäeva aeg. Samaaria külast tuli naine vett ammutama. Jeesus ütles talle: „Anna mulle juua!”…
… Jeesus kostis: „Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.” (Jh 4: 5-7; 13-14)
See lugu hakkas minuga kõnelema, kui olin sakslaste grupiga Iisraeli reisil. Meie grupi juhiks oli isa Christoph Wrembek. Külastasime paika, kus kunagi kirjakohas kirjeldatud sündmus aset leidis. Taustaks päikeseloojang pidas preester liigutava jutluse. Koju jõudes maalisin selle loo teemadel esimese maali. Nüüd, aastaid hiljem, kui Külli kutsus näitusel osalema, soovisin sama teemat uuesti maalida. Minu mälupiltides kestab kõrbelik kuumus ja eksootiline maastik. Selle taustal mõtisklus elavast veest.
Millest kõneles õlipuu vari
Alari Allikas | Õli lõuendil | Jh 17:18
See maal algaski õlipuu varjust – mu stuudios on lillepotis üks õlipuu, mille vari langes lõuendile. Sain varju lõuendile ja mõtted läksid paevadele kui Issand läkitas oma jüngreid kuulutama ja edasi uutele generatsioonidele, kes järgnesid. Romaani kirikud, Ida kirikud, vasakakul kõrgub Durhami Katedraali sammas ja esiplaanil Jordani padrikute kõrkjad.
Köidetud Piibel
Kaire Olt | Autoriköide, tikand, nahk | Kiri Heebrealastele 13:5
See töö toetub kirjakohale: „Ma ei hülga sind, ega jäta sind maha!“ (Hb 13:5). Köidetud on mu esimene Piibel, mille sain ema käest jõulukingiks üpris kohe, kui see ilmus (millalgi pärast 1997. aastat). Selle Piibli lugemise ajal oli elusündmusi, mis panid tundma end üksikuna, kuid sain lugedes julgustust, et Jumal ei jäta maha. Köite rohelised kaaned on kasvamise värv ning heledad niidid sümboliseerivad valgust, mida Piibli lugemine andis ja jätkuvalt lugedes annab.
Nägemus uuest Jeruusalemmast
Rainer Kurm | Õli lõuendil | Ilmutuse 20-21
21:10 Ja ta kandis mu vaimus suurele ja kõrgele mäele ning näitas mulle linna, püha Jeruusalemma, mis on alla tulemas taevast Jumala juurest
11 ja millel on Jumala kirkus, ning ta valgus on kõige kallima kivi sarnane, otsekui jaspis, mis hiilgab nagu mägikristall.
12 Sellel on suur ja kõrge müür ning kaksteist väravat ja väravate peal kaksteist inglit; ning väravate peale on kirjutatud nimed, mis on Iisraeli laste kaheteistkümne suguharu nimed.
13 Päevatõusu pool on kolm väravat, põhja pool kolm väravat, lõuna pool kolm väravat ja õhtu pool kolm väravat.
14 Ja linna müüril on kaksteist aluskivi ning nende peal Talle kaheteistkümne apostli nimed.
15 Ja sellel, kes minuga rääkis, oli käes kuldpilliroog, et mõõta linna ja selle väravaid ja selle müüri.
16 Linn on nelinurkne ning ta pikkus on võrdne laiusega. Ta mõõtis linna pillirooga- kaksteist tuhat vagu. Ta pikkus ja laius ja kõrgus on võrdsed.
22 Templit ma ei näinud seal, sest Issand, Kõigeväeline Jumal, on selle tempel, ning Tall.
23 Ja linnale ei ole vaja päikest ega kuud, et need talle paistaksid, sest Jumala kirkus valgustab teda, ning tema lamp on Tall.
24 Rahvad hakkavad käima tema valguses ning ilmamaa kuningad toovad sinna oma hiilguse.
25 Tema väravaid ei lukustata päeval, ent ööd seal ei olegi.
26 Ja rahvaste hiilgus ja au kantakse sinna sisse.
Uus Jeruusalemm
Sven-Erik Stamberg | Akrüül lõuendil | Ilmutuse 21:16
See töö põhineb Ilmutuse raamatu 21:16 kirjakohal, milles Paulus kirjeldadab põgusalt uut Jeruusalemma, kus jätkub peale maist surma päästetute elu.
„Linn on nelinurkne ning ta pikkus on võrdne laiusega. Ta mõõtis linna pillirooga – kaksteist tuhat vagu. Ta pikkus ja laius ja kõrgus on võrdsed.“ (Ilm 21:16)
Pühakirjas ei anta meile just palju teada elust igavikus, kuid Ilmutuse raamatu 21. peatükis, kus on kirjas kogu Pauluse nägemus, saame selle saladuse kohta ilmutusi.
Selle maali vaatajale tahan tuletada meelde, et meile on peale surma elupaik ja kõik vajalik ette valmistatud ning me ei peaks inimestena seda kartma, kui oleme Jeesus Kristusega uues lepingus.