Salemi noored alustasid uut aastat misjonireisiga Lõuna-Eestis. 3. jaanuari hommikul startisime kolme autoga Antsla suunas, et teenida kaasa kohaliku koguduse korraldatud laste ja noorte talispordipäeval. Kõigi südames oli ootus ja lootus evangeeliumi kuulutada ja oma usku välja elada. Teisel päeval teenisime Valgas ning lõpetasime oma reisi Otepää koguduses.
ANTSLA
Rõõm oli tõdeda, et igaüks meist teenis kaasa. Jagasime enda lugusid ja kuulasime laste omi, mängisime nendega ja palvetasime nende eest. Nii eriline oli näha, kuidas noored enda mugavustsoonist sammhaaval välja astusid: kes lastelaulule tantsuliigutusi tehes, kes oma tunnistust jagades või spontaanselt meisterdades. Tähenduslikkust lõi osadus. Jumala kõnetused avaldusid ka tegudes ning ühisel meelel teenimine andis pinnase ususeemneid laste eludesse külvata. Juba esimese päeva lõpuks saime julgustatud, et Jumal on sellele reisile meid kutsunud ning tema viib meid edasi.
VALGA
Valgas korraldasime lastele seiklusmängu. Esialgu ei saanud Valga pastor hästi aru, miks tuleme lastele suunatud üritust tegema kogudusse, kus aktiivset lastetööd ei ole. Minus aga oli kindlus, et peame seda Valgas tegema. Nii suur rõõm oli näha, et kuulekus Jumala kõnetusele kandis vilja. Valgas tulid tänavatelt kutsudes üritusele kohale seitse last, kellega veetsime aega ja kuulutasime evangeeliumi. Need vestlused ja kontakt, mis lastega tekkisid, olid erilised. Tüdrukud jagasid isekeskis Jumala suurt lugu loomisest kuni Jeesuse tegevuseni, ning noormehed pidasid oma osadust. Uuri spontaanselt Piiblit, aruta eluliste küsimuste üle – need olid selle päeva märksõnad. Mind isiklikult julgustas väga, et mis inimesele, ka pastorile, tundub võimatu, on Jumala käes võimalik, kui talle sõnakuulelik olla. Mitmed noored tõid välja, et just Jumalale lootmist ja tema usaldamist õppisid ja harjutasid nad taas selle reisi käigus.
OTEPÄÄ
Viimased kaks päeva veetsime Otepääl. Aitasime koguduse keldrit koristada ja korraldasime noorteõhtu. Koristamine oli mõnus vaheldus muudele tegevustele. Teenimisvalmidusest meie noorte seas puudust ei tulnud, ja Otepää pastoril oli peamurdmist, mis tööd meile veel anda. Nii tore, et saame ka praktilistes tegemistes üksteisele toeks olla ning seeläbi üles ehitada. Noorteõhtule kahjuks ühtegi Otepää noort ei tulnud, aga me ei lasknud pead norgu, vaid tundsime rõõmu osadusest isekeskis. Noorteõhtuks sõitis meie koguduse noori Otepääle veel juurdegi. See oli ainult rõõm. Ühine ülistusaeg, Piibli lugemine ja arutelu ei jäänud olemata. Usaldus ja üksmeel, mis terve reisi jooksul iga päevaga kasvas, jätkub.
Selle reisi käigus õppimisime, et misjon nõuab kannatlikkust ja Jumala usaldamist. Tema on see, kes kutsub ja viib oma hea töö lõpuni. Meil oli hea meel olla siira südamega valmis teenima, keda iganes Jumal neisse paikadesse oli kutsunud ning usaldada, et külvatud seemned hakkavad kasvama. Ka see on Jumala kätes. Õppisime, et misjonit ei pea kartma, vaid kui Jumal kutsub, läheme uuesti!
„Pühitsege Issandat Kristust oma südames, olles alati valmis kostma igaühele, kes teilt pärib aru lootuse kohta, mis teis on.“ (1Pe 3:15)