Miks mõned kristlased lähevad vandenõuteooriate õnge?

Püha Vaim annab usklikule inimesele asjade ja olukordade kriitilise hindamise võime. Kõik pole kuld, mis hiilgab. Siiski on hulk kristlasi, kes lähevad kaasa libauudistega ja vandenõuteooriatega. Isegi muidu arukad inimesed võivad mingitel teemadel sattuda eksitava informatsiooni lõksu. Nad ei pane tähele teabe esitamise konteksti, võimalikke eesmärke ega allika kaheldavat usaldusväärsust. Miks?

Soome kommunikatsioonispetsialist Vilma Luoma-aho on öelnud, et valeinformatsiooni omaksvõtt ja levitamine teeb tõsist kahju kristlaste mainele. Valjuhäälsed äärmuslike vaadete kuulutajad heidavad varju kõigile kristlastele. Neid hakatakse pidama sektantlikeks äärmuslasteks. Ühiskond ei tea, et kristlastegi hulgas on erinevaid vaatenurki.

Mitut sorti valeinformatsioon

On olemas valeinformatsiooni, mida levitatakse teadlikult, lootes sellest mingit kasu või püüdes sellega avaldada mingit mõju. Seda võtet kasutavad näiteks trollijad. See on relv hübriidsõjas – olgu suuremal või väiksemal skaalal. Teiseks on olemas ekslikku informatsiooni, mida levitaja ise peab õigeks, sageli ainuõigeks. Ja kolmandaks on olemas informatsiooni, mis vastab tõele, kuid seda kasutatakse moonutatud kuvandi saavutamiseks, eksitavasse konteksti asetatult või eetiliselt valede eesmärkide nimel.

Kristlased levitavad sageli ekslikku informatsiooni, uskudes ise, et see on õige. Näiteks, et koroonapandeemia on välja mõeldud ahnete ravimifirmade poolt, kes selle abil rikastuvad. Eriti hästi levivad libauudised siis, kui neis on mingi osa tõtt: ravimifirmade kasumid on viimastel aastatel tõesti tõusnud. Aga kuidas ja mis põhjustel, selle kohta võib arendada kõige pöörasemaid arvamusi. Enne seda, ei tähenda veel selle pärast – nagu ütleb sentents. Tuleb ette sedagi, et kristlased toetuvad halvale Piibli tõlgendamisele, näiteks väites, et maa peab olema lame.

Libauudised ja turvatunne

Keerukatel aegadel, kui ühiskonnas on palju stressi tekitavat segadust, on inimesel kalduvus otsida üht põhjust, selget stsenaariumi, sest see aitab luua tunde, et me kontrollime olukorda. Tekib tahtmine kuulutada end valitute ja salajast tarkust omavate inimeste hulka, kes teavad, kuidas asjad tegelikult käivad. Mõni inimene või rühmitus väidab veendunult, et temal on lihtsad vastused keerukatele küsimustele. See võib segaduses olijale tunduda pääsetee.

”Valitute ja valgustatute” siseringi kuulumise veendumus lisab turvatunnet ja näivat stabiilsust. Tundub, et on, millele toetuda, kui kõik ümberringi kõigub. Selline kogemus võib tekitada lausa sõltuvust. Tekib kaitsepositsioon, mõnel juhul isegi agressiivsus: meie teame ja näeme, teised on piiratud ja pimedad, ei ole ”kodutööd ära teinud” või tahavad lausa ”tõde” rünnata.

Sotsiaalmeedia mõju

Palju eksitavaid sõnumeid liigub sotsiaalmeedias, kus jõudsalt levivad ”halvad uudised”.  Kui kellelgi on mingis vallas negatiivne kogemus, ärevus või hirm, väheneb tema kriitikameel ja ta on valmis uudise järele mõtlemata ”alla neelama”.

Kui juba ühe vandenõuteooria või väärinformatsiooniga kaasa minna, on hoopis kergem järgmisi omaks võtta. Keegi on öelnud, et sellega on nagu patuga: kui ühele ukse avad, ei tundu järgmised enam nii valed ega küsitavad. Lisaks hakkavad sotsiaalmeedia algoritmid meile ette söötma seda teavet, mida oleme juba vaadanud ja lugenud. Nii tekivad suletud ”kõlakojad”, kus ringlebki ainult teatud tüüpi informatsioon.

Meil on inimestena kalduvus kergesti vastu võtta teavet, mis kinnitab meie enda arvamusi, ja jätta tähelepanuta see, mis meie seisukohti ei toeta. Vaktsiinivastased saavad internetist kinnitust vaktsiinide negatiivsete kõrvalmõjude kohta, mis mõnel juhul on tõesti olemas. Nad jätavad aga tähelepanuta hoopis kaalukama positiivse tulemuse. Tänu vaktsineerimisele on maailmas tõhusalt piir pandud näiteks lastehalvatuse levikule, ehkki jätkuvalt on ohustatud mitmed Aafrika riigid, Pakistan ja Afganistan.

Pimedad nurgad

Meil kõigil on oma nõrgad kohad, pimedad nurgad. Näiteks mõjutab meid rühma mõtteviis. Me ei taha jääda rühmas tõrjutuks, ja seetõttu kaldume nõustuma ja kinnitama rühmas levinud vaateid. Rühmale, isegi kui see on virtuaalne kogukond, on raske vastanduda. Kui keegi esitab rühmast eristuvaid seisukohti, võidakse teda paremal juhul võõristada, halvemal juhul kuulutada vaenlaseks või ketseriks.

Vaenlaste otsimine võib võtta äärmuslikke vorme. Ajaloos on esinenud terveid kogukondi vallanud hüsteeriat või massipsühhoosi, mis on lõppenud traagiliselt: 17. sajandil nõidadeks tembeldatud inimeste hukkamine nii Ameerikas kui ka Euroopas on üheks selliseks näiteks. Nõiaprotsesse toimus isegi Eestis.

Tasub meeles pidada sedagi, et me võtame negatiivseid uudiseid kergemini omaks kui positiivseid. Lisaks mõjutab meid autoriteedi ja tunnete jõud. Kui peame kedagi autoriteediks, võtame tema seisukohad vastu väiksema kriitikameelega. Kui informatsioon mõjutab meie tundeid, on suurem tõenäosus, et reageerime ilma järele mõtlemata.

Mida siis teha?

Kuidas siis ikkagi aru saada, kas tegemist on väärinformatsiooniga? Kõigepealt tasub teadvustada, et meil kõigil on mingitel tingimustel kalduvus eksitavat teavet omaks võtta. See teadvustamine aitab meil olla tähelepanelikum.

Teiseks tasub küsida: Kellele on selline teave kasulik? Kes on selle sõnumi allikas või taustajõud ja kas see teave esindab üldist seisukohta? Sageli ei pane kristlased tähelegi, et nad hakkavad võimendama ühe inimese või kitsa rühma erivaateid.

Piibel julgustab meid kõike läbi katsuma, et me ei kaotaks analüüsiva ja eluterve kriitilise meele prille.  Püha Vaimu abiga. Usk Kristuse valitsusväesse ja tema meelevalda, mis ütleb viimase sõna, on hea kaitse ja kindel alus igasuguste õpetuse ja arvamuste tuultes. Jeesus Kristus on tee, tõde ja elu.

(Kirjutis refereerib Elina Rautio artiklit Soome nelipühikiriku ajalehes Ristin Voitto, 10. 09. 2024)

Salemi koguduse pastor