Milline on kõige ilusam aed, milles Sa oled kunagi viibinud? Mulle tulevad meelde Versailles lossipark Pariisi külje all, Giardino Giusti aiad Veronas ja Getty kunsti-, aia- ja arhitektuurikompleks Californias, Los Angelese lähedal. Kevadisel ajal ei saa üle ega ümber Hollandi Keukenhofi imekaunistest tulbiaedadest. Ja ometi on neist veelgi armsam mu koduaed, mille vana pirnipuu all on peetud nii tähenduslikke vestlusi külalistega maailma eri paigust, ning kus pimenevatel augustiõhtutel lendlevad nahkhiired. Kõige olulisem aed on see, kus olen kõige armsamate inimestega olnud.
Piibel räägib ka aedadest. Jumala ja inimese lugu algab aias, külluslikus Issand rohuaias. 1Ms 2:8 ütleb, et „Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud.“ Teksti edasi lugedes saame teada, et selles aias oli igasuguseid viljapuid ja nelja haruga jõgi. Sinna pani Jumal inimese elama, aeda harima ja hoidma. Kuid Eedeni aia puhul ei ole kõige olulisem mitte see, mis seal kasvab ega see, mis seda kastab, vaid Jumala enda kohalolek. Eedeni aias olid esimesed inimesed Jumala ligiolus, hirmuta ja häbita.
Ja siis murdus see kooskõla inimese eksimuse tõttu. Eedeni aia väravad sulgusid nende selja taga ning Jumala kohalolu kogemus muutus pigem erandlikuks.
Aastatuhandeid edasi kerides näeme pilti järgmisest aiast – Ketsemanist. Ka siin on Jumal oma Poja kaudu kohal, aga hoopis teistmoodi. Ta on kohal usuliste juhtide ja võõrvõimu sõdurite poolt tagaotsitavana, kannatava inimesena. Selles aias, kus Jeesus oli korduvalt oma jüngritega käinud, palus ta nüüd oma lähimate jüngrite palvetuge. Väsinud jüngrid aga ei suutnud seda pakkuda. Oleks nad aimanud, mis neid ees ootas…
Ja viimaks on kolmas, varahommikune aed, vaid mõned loetud päevad pärast Ketsemani sündmusi. Jeesus oli kinni võetud, teda kuulati üle ja piinati ning viimaks löödi risti. Joosep Arimaatiast oli saanud Pilaatuselt loa Jeesuse surnukeha aia vaikuses asuvasse uude kaljuhauda matta. Aiad olidki muide tihti hauakambrite kohad. Nii näiteks mattis Aabraham Saara, oma naise, Makpela aia ääres olevasse koopiasse (1Ms 23; 7,17) ning Manasse ja Amon maeti Ussa rohtaeda (2Kn 21: 18,26). Samamoodi maeti Jeesus koopahauda, mille ümber asus aed. Selle haua täpne asukoht on teadmata, aga paljud Jeruusalemma külastavad kristlased usuvad, et see võis olla paik, mis praegu asub nn hauakirikus. Paljude protestantide jaoks on olulisem nn aiahaud. Vahest just selles aias kohtusid Jeesuse segaduses ja hirmunud jüngrid ja järgijad ülestõusnud Jeesusega? Üks on aga kindel: pimeduse võim oli murtud, Jeesus oli oma surma kaudu teostanud lunastuse, ja kutsub oma järgijaid külluslikule elule siin ja igavikus koos temaga.
Lõpuks ei ole oluline, kas meie kodumaja ümber on aed või ei ole. Nii nagu ei muuda meie elu tähenduslikuks lihtsalt see, et oleme külastanud maailma ilusamaid aedu. Meie elus on Eedeni aia rõõmu ja tähendust, kui õpime tundma Jeesust, Jumala Poega. Kui oleme Temaga oma elu sidunud, on ta Püha Vaimu kaudu iga päev meie juures. Niisamuti nagu ta oli Eedeni aias esimeste inimeste juures, kes ei tundnud hirmu ega häbi.
