Koguduse ajalugu

Koguduse ajalugu

Salemi kogudus rajati 1919. aasta lõpul, kui Eestis kuulutas vabadussõja lõppu Tartus toimunud rahuläbirääkimiste käik ja inimestesse sisendasid lootust rahumeelsed jõulupühad. Kogudus arenes üsna spontaanses vaimulaadis. Palvehoone leiti Võru tänava linnapoolsesse otsa, ja see väliselt elumaja meenutav pühakoda jäi kogudusele kooskäimise kohaks aastakümneteks. Pärast Teist maailmasõda liitis nõukogude võim kogudusega nelipühikoguduse. Ühendatud kogudus liitus ametlikult Eesti Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Liiduga.

Nõukogude surveajal teenis kogudust pikka aega Paul Himma. Aastast 1972 valiti pastoriks Jüri Jürgenson. Kogudus oli tuntud kaaluka piibliõpetuse ja sooja üksteist toetava osaduse tõttu. Mitmed kristlastest üliõpilased leidsid Salemis vaimuliku kodu. Kui Eestis algas vabam aeg ja nõukogude ateistlik ajastu lõppes, avanesid koguduse ees uued võimalused. Aastal 2000 valmis Karlova linnaosa veerel Kalevi 76 uus moodne pühakoda, Salemi kirik.  Eesti kirikuarhitektuuris ainulaadne avatud kirikutorn paigaldati 2004. aastal.
 
Salemi kogudus on viimastel aastakümnetel kasvanud ligi 300 täisõigusliku liikmega usukogukonnaks, millele lisanduvad veel lapsed, noored ja koguduse sõbrad. Kogudusel on venekeelne osakond, samuti toimuvad igal pühapäeval ingliskeelsed jumalateenistused.
Sisestatud emailile saadeti kiri. Kirjas oleval lingil klikkides lisatakse kasutaja salemilisti.
Kontrollige sisestatud emaili
Sisestage nimi
Oletegi liitunud
Te ei jälgi enam meie uudiskirja
Kinnitamine ebaõnnestus