Nende ülestõusmispühade ajal valutab mu süda, nagu paljudel inimestel üle kogu maailma. Valmistudes nendeks pühadeks, olen samasuguses emotsionaalselt ebakindlas olukorras nagu kirjeldavad evangeeliumid, kui nad jutustavad Jeesuse surmast. Mu süda valutab koos nendega, kes käisid koos Jeesusega, armastasid teda, ja leidsid ennast keset rahutust.
Loen aias uuesti palveid, et toimuks füüsiline pääsemine, kuid asjatult. Rahvas jaguneb kahte leeri kohates ebakindlust ja endale otsa vaadates on tulemuseks identiteedikriis. Pühakiri kirjeldab juhte, kes veeretavad süü teistele, pesevad oma käed vastutusest puhtaks, ja valitsuse õlgadel lasub ülesanne tegutseda turvalisuse ja religiooni huvides. Evangeeliumid kõnelevad kuskil eemal valatud pisaratest, sest see, keda armastasime, on surnud; inimesed tormlevad, kuid ei tea millises suunas minna; ja muutus, mis järgneb ülestõusnud Jeesuse ilmumisele on üksnes aimatav. Esimeste ülestõusmispühade kuulutus anti edasi inimestele isolatsioonis, eraldatud tubades ja lukustatud koduses.
Jeesus ütles: „Rahu teile!“ (Jh 20:19)
Kui sa nendel ülestõusmipühadel koged ebakindlaid palveid, kui sa tead, mis on kõikuv identiteet, erimeelsustesse kistud juhtimine, väsimus tormamisest, kui sa leinad, sest su armsad kannatavad või surevad sinust eemal, kui sa oled oma kodu eraldatuses, siis kuule taaskord jeesuse sõnu, mis ta lausus esimesel ülestõusmispäeval samasuguses olukorras: „Rahu teile!“ Jeesus mõistab. Jeesus palvetab koos meiega, kui me nutame öös ja ootame füüsilist või isiklikku pääsemist, mis võibolla ei saabu. Jeesus kõnnib koos meiega kui me näeme vaeva ja komistame, et ületada ületamatuid mägesid. Jeesus tuleb meie juurde kui me tõmbume oma kodudesse. Jeesus kannatab koos maailmaga kui ta avab oma peopesad, näitab odahaava tema küljes, ja laseb meid puudutada valutavaid haavu, kannatust ja surma.
Johannese evangeelium ütleb kaks korda: „Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütleb: „Rahu teile!““ (Jh 20: 19,26) Kas sa lubad, et rahu tõde hoovaks sinu üle? Kas sa tunned, kuidas Jeesusega tuleb kaasa tuulepuhang, mis hingab sinu ellu rahu? „Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel“ (1Kr 15: 55) Sest Jeesus ütles: „Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!“ (Jh 14: 27)
Rahu olgu teiega, rahu olgu maailmaga.
Keset mõõtmatut valu, me kutsume kannatavaid inimesi puudutama koos meiega Jeesuse haavu ja leidma rahu. Sest Jeesuse haavad on küllalt sügavad, et mahutada endasse kogu maailma kannatus. Tema armastus on küllalt tugev, et juhtida meid läbi kõige pimedama öö. Tema andestus on küllalt avar, et võtta sinult ära süü ja häbi. Tema haud on tühi, et meie võiksime osutada elu tõotusele Jeesuses. Kristus on üles tõusnud!
Naelad ei suutnud teda kinni hoida. Pitser ei võinud teda tõkestada. Kivi ei saanud teda takistada. Haud ei suutnud teda vangistada. Jeesus elab! Kristus on üles tõusnud! Ta seisab meie keskel ja ütleb: „Rahu teile!“ Kas sa kuulutad seda tõotust ka tänavustel ülestõusmispühadel? Rahu saabub keset valu. Kas sa kuulutad Jeesuses leiduvat rahu sinu enda elus? Jagame maailmas, inimestele meie ümber, rahu Jeesuses. Nendel ülestõusmispühadel – jagame seda rahu kingitust oma naabritele, linnadele ja rahvastele, tunnistades Jeesust oma sõnade, palvete ja ohvrimeelsete tegudega.
Maailma Baptistiliidu nimel, mis ühendab suurt perekonda usurahvast 125. riigis ja piirkonnas, soovin teile nendel ülestõusmispühadel – „Rahu olgu teiega!“
Revd Dr Elijah Brown
Maailma Baptistiliidu peasekretär
(Tlk T. Pilli)